Lume alla
Lumen alle
sun kasvos mieleeni kun saan
yö hieman viilenee
ja tauluun tummaan putoan
ainoaan vastaukseen
taas pimeyteeni piiloudun
puen kultaan, palttinaan
ja minuun nojaa joku puu
sisällään huminaa
ja taas minä ryömin viereesi
niin kuin lumen alle
ja taas minä kaadun viereesi
niin kuin hautaan, lakanalle
sun nuoriin silmiis heijastuu
jo monta tarinaa
ja jotkut meistä haavoittuu
osaa vain matkustaa
ja taas minä ryömin viereesi
niin kuin lumen alle
ja taas minä kaadun viereesi
niin kuin hautaan, lakanalle
Lume alla
su näo kui meelde saan
öö veidi jaheneb
ja tumedasse pilti kukun
ainukesse vastusesse
taas pimedusse peitun
riietun kulda ja lihtsasse riidesse
ja mu vastu nõjatub üks puu
sees on üminat
ja taas ma rooman su kõrvale
nii nagu lume alla
ja taas ma kukun su kõrvale
nagu hauda, linadele
su noortes silmades helgib
juba palju lugusid
ja mõned meist haavuvad
osa vaid reisib
ja taas ma rooman su kõrvale
nii nagu lume alla
ja taas ma kukun su kõrvale
nagu hauda, linadele

Commenti