✕
Eredeti dalszöveg
Reis Kuule
Kolm, kaks, üks, null
Põhjatus laotuses tähtedekett,
kosmosse sööstab me kanderakett.
Kaks, üks, meis startides pakitseb õud,
meist vabaneb maakera külgetõmbejõud.
Hõbejalt läigivad meie skafandrid,
meist maha jäid atmosfäär, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist värvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
Üle mustava tühjuse kui pärlikee
helendava trassina jookseb Linnutee.
igav nii maastik, kraatrite suud,
nii kaunis, nii kohutav näib meile Kuu.
Illuminaatorist näha võib üksteist
tähtede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkümnes päev.
Päiksekiired meist jätavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Võib juhtuda, et sinitaevast me enam ei näe.
Hõbejalt läigivad meie skafandrid,
meist maha jäid atmosfäär, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist värvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
Illuminaatorist näha võib üksteist
tähtede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkümnes päev.
Päiksekiired meist jätavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Võib juhtuda, et sinitaevast me enam ei näe.
SaintMarkFordítás
A trip to the Moon
Three, two, one, zero.
In the endless expanse a belt of stars
into cosmos our carrier rocket is thrust
Two, one, at lift-off a creeping sense of horror,
Earth's gravity takes leave of us.
Silvery is the glow of our spacesuits
Behind us the atmosphere, oceans, continents.
At an unknown distance lies the green Mother Earth.
Aquamarine is the cratered surface of the Moon
on the TV screen I salute you.
To our home planet we cannot return for a long while
Over a black void like a necklace of beads
the glowing Milky Way runs.
So boring the scenery, the mouths of the craters,
so beautiful, so horrifying to us seems the Moon.
Through the viewport we can see each other
on the backdrop of stars flies Apollo 11.
It is Friday, the sixteenth day of July.
The sun rays give us dark shadows,
our lips are silent but inside we scream.
It might be that we won't see blue skies ever again
Silvery is the glow of our spacesuits
Behind us the atmosphere, oceans, continents.
In a distance unknown lies the green Mother Earth.
Aquamarine is the cratered surface of the Moon
on the TV screen I salute you.
To our home planet we cannot return for a long while
Through the viewport we can see each other
on the backdrop of stars flies Apollo 11.
It is Friday, the sixteenth day of July.
The sun rays give us dark shadows,
our lips are silent but inside we scream.
It might be that we won't see blue skies ever again
| Köszönet ❤ |  |  |
| 1 alkalommal köszönték meg | ||
Kűldve: 
Pääsuke 2018-06-10
Pääsuke 2018-06-10Utoljára szerkesztette: Pääsuke , 2023-09-30
Pääsuke , 2023-09-30✕
Vennaskond: Top 3
| 1. | Insener Garini hüperboloid |
| 2. | Pille-Riin |
| 3. | Leekides on Ukraina |
Hozzászólások
Oroszország gyalázatos háborút folytat Ukrajna ellen. Állj ki Ukrajnával!
A fordítóról
Copyright © Pääsuke
This translation is protected by copyright law.
Use without the written permission of the author is prohibited.
Use in YouTube lyrics videos is likewise prohibited.
All rights reserved.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Corrections are always welcome!
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
I tend to edit my translations, so if this song is particularly important
to you, please check back for possible improvements.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Back translations for 'poetic' translations provided upon request.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
When adding a song, please remember to also add the video.