terasratsu tõmbab valgeid triipe asfaltteel
kõik sada Rootsi hobust neelab diislit
ma ei ole tüdruk, kes on kõige halvem veel
kuid ka ei leia minusarnast piiblist
olen teelt eksind teelt,
kuid elame veel
igaüks on omaenda õnne sohvriks
olen teelt eksind teelt
ja elu mõrud suudlused
on kleepekana mälestuste kohvril
tanklatest on saanud minu staatusepaleed
kui mööda maanteid tundmatusse triiivin
mahehäälne naine GPSi-asja sees
vaid väsimatult kordab: pööra ringi
olen teelt eksind teelt,
kuid elame veel
igaüks on omaenda õnne sohvriks
olen teelt eksind teelt
ja elu mõrud suudlused
on kleepekana mälestuste kohvril
kumerdub maa
kihutab Saab*
kõik aknad on all
ja juukseid sasivad uued tuuled
saagu mis saab
seal mägede taga
mind hüüavad tundmatud huuled:
tule-tule!
oma nime ma kõlamas kuulen
tule-tule!
kus sa oled?
tahan eksida su juurde
olen teelt eksind teelt,
kuid elame veel
igaüks on omaenda õnne sohvriks
olen teelt eksind teelt
ja elu mõrud suudlused
on kleepekana mälestuste kohvril