Seal metsaserval väikses majas,
kus elasid mu vanemad.
Seal metsaserval väikses majas,
on pesa teinud Punased.
Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai-velled!
Me metsavennad oleme.
Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai-velled!
Me metsavennad eestlased.
Ning meil ei ole senti raha,
me peame metsas elama,
ja me ei saa, ei või, ei taha,
ei taha Tiblat teenida.
Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai-velled!
Me metsavennad oleme.
Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai-velled!
Me metsavennad eestlased.
Ja sinu sõstramustad silmad,
ei iial, iial unune.
Sest sinu sõstramustad silmad,
on võitnud minu südame.
Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai-velled!
Me metsavennad oleme.
Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai-velled!
Me metsavennad eestlased.
Ja oma lippu, sini-musta-valget,
me ikka au sees hoiame.
Ja koidikul siis selgitame
kes on meist õige eestlane.
Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai-velled!
Me metsavennad oleme.
Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai-velled!
Me metsavennad eestlased.